Kodus koristades võib tunduda loogiline, et kui üks puhastusvahend ei tööta piisavalt hästi, siis võiks lisada midagi tugevamat.
Natuke katlakivieemaldajat. Siis veel desinfitseerijat. Võib-olla klooriga puhastusvahendit. Või äädikat, sest “see on ju looduslik”.
Tegelikult võib selline katsetamine olla väga ohtlik.
Erinevaid puhastusaineid ei tohiks kasutada läbisegi ega segada omavahel, sest mõned kombinatsioonid võivad tekitada ärritavaid või mürgiseid gaase. Eriti ettevaatlik tuleb olla kloori sisaldavate vahenditega. Ametlikud tervise- ja tööohutusallikad hoiatavad, et valgendit/kloori sisaldavaid puhastusvahendeid ei tohi segada ammoniaagi, hapete ega teiste puhastusvahenditega, sest sellest võivad tekkida ohtlikud gaasid.
“Tugevam” ei tähenda alati paremat
Üks levinud eksiarvamus on see, et mida tugevam puhastusaine, seda parem tulemus.
Tegelikult ei vali professionaal puhastusvahendit selle järgi, mis “kõige tugevamalt lõhnab” või “kõige rohkem söövitab”.
Õige vahend sõltub sellest:
- millist mustust eemaldatakse;
- mis pinnaga on tegemist;
- kas pind talub hapet, alust või abrasiivset puhastust;
- kui kaua vahend pinnal olla tohib;
- kui palju vahendit on vaja;
- kas ruum on piisavalt ventileeritud;
- mida on pinnal varem kasutatud.
Vale aine võib teha kolm halba asja korraga:
- kahjustada pinda;
- jätta halva tulemuse;
- olla inimesele ohtlik sisse hingata või nahale sattudes.
Kõige olulisem reegel: ära sega puhastusaineid
Kodukoristuse puhul on kõige turvalisem reegel väga lihtne:
ära sega erinevaid puhastusaineid omavahel.
See tähendab ka seda, et ära kasuta üksteise järel erinevaid tugevaid aineid samal pinnal, kui pind ei ole vahepeal korralikult loputatud ja kuivatatud.
Oht ei teki ainult siis, kui valad kaks toodet ühte ämbrisse.
Oht võib tekkida ka siis, kui:
- pinnal on ühe aine jäägid;
- pihustad sinna peale teist ainet;
- puhastad sama lapi või svammiga eri aineid;
- kasutad WC-s või dušinurgas järjest mitut tugevat vahendit;
- segad omavahel “looduslikku” ja poest ostetud puhastusvahendit.
Klooriga puhastusvahendid vajavad erilist ettevaatust
Kloori või valgendit sisaldavad vahendid võivad olla tõhusad, aga neid tuleb kasutada väga ettevaatlikult.
Eriti ohtlik on kloori sisaldavate toodete segamine hapete või ammoniaagiga.
Näiteks võivad happed olla:
- äädikas;
- katlakivieemaldajad;
- rooste-eemaldajad;
- mõned WC-puhastusvahendid;
- mõned vannitoa puhastusvahendid.
Kui hape seguneb hüpokloritilahusega, näiteks valgendiga, võib tekkida kloorigaas. Happe ja valgendilaadse hüpokloritilahuse segunemisel tekib kloorigaas; ammoniaagiga kokkupuutel võivad tekkida kloramiiniaurud.
See ei ole lihtsalt ebameeldiv lõhn.
Sellised aurud võivad ärritada silmi, nina, kurku ja hingamisteid ning põhjustada köha, hingamisraskust või rindkere ärritust. Valgendi ja ammoniaagi segamisel tekkiv kloramiin põhjustada silmade, nina, kurgu ja hingamisteede ärritust, köha ja rindkere vaevusi.
Ohtlikud kombinatsioonid, mida vältida
Järgnevad näited ei ole mõeldud katsetamiseks, vaid hoiatuseks.
1. Kloor / valgendi + äädikas
Äädikas tundub paljudele ohutu, sest seda kasutatakse ka toidus.
Aga koristamisel ei ole äädikas lihtsalt “süütu looduslik vahend”. See on hape.
Kui äädikat segada kloori või valgendit sisaldava tootega, võib tekkida kloorigaas. Terviseasutused hoiatavad, et valgendit ei tohi segada hapetega, sealhulgas äädikaga, sest see võib vabastada mürgiseid gaase.
2. Kloor / valgendi + katlakivieemaldaja
Katlakivieemaldajad on sageli happelised.
Seetõttu on väga halb mõte kasutada dušinurgas või WC-s järjest katlakivieemaldajat ja klooriga puhastusvahendit.
Kui pinnale jääb ühe aine jääke ja sinna lisatakse teine, võib tekkida ohtlik reaktsioon.
3. Kloor / valgendi + ammoniaak
Ammoniaaki võib leiduda mõnes klaasi-, akna- või üldpuhastusvahendis.
Valgendi ja ammoniaagi segamine võib tekitada kloramiiniaure, mis ärritavad silmi ja hingamisteid ning võivad põhjustada tõsiseid vaevusi.
4. Erinevad torupuhastusvahendid omavahel
Torupuhastusvahendid võivad olla väga tugevad kemikaalid.
Kui üks torupuhastusvahend ei tööta, ei tohi lihtsalt valada peale teist toodet.
Erinevad torupuhastusvahendid võivad omavahel reageerida, eraldada kuumust, pritsida või tekitada ohtlikke aure.
5. Vesinikperoksiid + äädikas
Mõlemad võivad eraldi kasutades olla teatud olukordades kasulikud, aga neid ei tohiks omavahel segada.
Nende kooskasutus võib tekitada söövitava ühendi, mis võib ärritada nahka, silmi ja hingamisteid. Mitmed ohutusjuhised hoiatavad ka selle kombinatsiooni eest.
Probleem ei ole ainult tervises — ka pinnad võivad kahjustuda
Vale aine või vale kombinatsioon ei ohusta ainult inimest.
See võib kahjustada ka kodu pindu.
Näiteks võivad valed puhastusvahendid rikkuda:
- looduslikku kivi;
- marmorit;
- õlitatud või vahatatud puitu;
- kõrgläikega köögimööblit;
- musti või värvilisi segisteid;
- dušiklaasi kaitsekihti;
- roostevaba terast;
- vuugitäidet ja silikooni;
- lakitud või värvitud pindu.
Mõnikord ei teki kahjustus kohe nähtavalt.
Pind võib muutuda tuhmiks, triibuliseks, karedaks või laiguliseks alles pärast mitut valet puhastuskorda.
Miks “loputan natuke üle” ei pruugi piisata?
Paljud ohtlikud olukorrad tekivad just siis, kui kasutatakse ühte vahendit ja seejärel kiiresti teist.
Näiteks:
- WC-s kasutatakse kõigepealt katlakivieemaldajat;
- seejärel lisatakse klooriga puhastusvahendit;
- või dušinurgas pihustatakse järjest erinevaid tooteid.
Pind võib näida puhas, aga ainejäägid võivad olla veel olemas.
Kui ei ole kindel, mida pinnal varem kasutati, on parem mitte lisada sinna tugevat teist vahendit.
Turvalisem on:
- loputada pind veega;
- eemaldada ainejäägid;
- tuulutada ruumi;
- lasta pinnal kuivada;
- kasutada vajadusel ainult ühte sobivat toodet korraga.
Mida teha, kui oled kogemata aineid seganud?
Kui koristamise ajal tekib tugev, kipitav või ebaharilik lõhn, köha, silmade kipitus või hingamisraskus, tuleb olukorda võtta tõsiselt.
Üldine ohutum käitumine:
- lõpeta kohe koristamine;
- ära kummardu lõhna “uurima”;
- lahku ruumist;
- ava võimalusel aknad, kui saad seda teha ohutult;
- väldi aurude sissehingamist;
- ära lisa peale vett või teisi aineid, kui reaktsioon on käimas;
- hoia lapsed ja lemmikloomad eemal;
- vajadusel küsi meditsiinilist abi.
Kui sümptomid on tugevad või inimesel on raske hingata, tuleb helistada hädaabinumbrile. Eestis on hädaabinumber 112.
Kui aine sattus nahale või silma, loputa kokkupuutekohta rohke veega ning järgi toote etiketil olevaid juhiseid. Tõsiste sümptomite korral otsi kiiresti meditsiinilist abi.
Kuidas kodus ohutumalt koristada?
Ohutum koristamine ei tähenda, et pead kõiki puhastusvahendeid kartma.
See tähendab, et neid tuleb kasutada teadlikult.
Järgi neid põhimõtteid
- Loe alati etiketti.
- Kasuta ühte puhastusvahendit korraga.
- Ära sega erinevaid tooteid ämbris, pudelis ega pinnal.
- Ära vala puhastusvahendeid ümber joogipudelitesse.
- Hoia aineid laste ja lemmikloomade eest eemal.
- Tuuluta ruumi.
- Kasuta kindaid, kui toode seda eeldab.
- Ära kasuta tugevamat ainet lihtsalt igaks juhuks.
- Ära kasuta sama lappi eri kemikaalidega.
- Kui sa pole kindel, ära kombineeri.
OSHA tööohutusjuhend puhastuskemikaalide kasutajatele rõhutab samuti, et erinevaid puhastuskemikaale ei tohi omavahel segada, sest sellest võivad eralduda ohtlikud gaasid.
Miks professionaalne koristaja aitab riske vähendada?
Üks põhjus, miks koristusteenust tellida, ei ole ainult aja kokkuhoid.
Oluline põhjus on ka ohutus.
Professionaalne koristaja ei vali ainet juhuslikult.
Ta arvestab:
- milline pind vajab puhastamist;
- mis tüüpi mustus tuleb eemaldada;
- millist kogust kasutada;
- kui kaua aine võib pinnal mõjuda;
- kas pinda tuleb pärast loputada;
- milliseid aineid ei tohi koos kasutada;
- millal on parem kasutada õrnemat vahendit;
- millal on vaja tugevamat, aga kontrollitud lahendust.
See on eriti oluline vannitoas, köögis, katlakivi, rasvajääkide ja eripindade puhul.
Kodukasutaja võib heast tahtest teha liiga palju: panna korraga tugevamat ainet, lasta sellel liiga kaua mõjuda või kasutada järgmiseks teist toodet. Professionaalne koristaja teab, et hea tulemus ei tule aineid segades, vaid õiget vahendit õiges kohas kasutades.
Millal tasub kindlasti abi küsida?
Professionaalne koristus võib olla mõistlik, kui:
- vannitoas on tugev katlakivi;
- dušinurk on pikalt puhastamata;
- köögis on rasvased või kõrbenud pinnad;
- kodus on õrnad või kallid pinnad;
- sa ei tea, millist vahendit kasutada;
- oled varem saanud puhastusvahenditest tugeva lõhna või ärrituse;
- kodus on lapsed, lemmikloomad või allergikud;
- tahad vältida pindade kahjustamist.
Sellisel juhul on parem küsida abi kui katsetada erinevaid aineid järjest.
Kokkuvõte
Koristusvahendite puhul ei kehti reegel, et rohkem ja tugevam annab parema tulemuse.
Vastupidi — valed kombinatsioonid võivad olla ohtlikud.
Eriti ettevaatlik tuleb olla kloori, hapete, ammoniaagi, torupuhastusvahendite ja tugevate vannitoa- või köögikeemiatega.
Kõige turvalisem reegel on lihtne:
kasuta ühte puhastusvahendit korraga ja ära sega aineid omavahel.
Kui sa ei ole kindel, milline aine sobib konkreetsele pinnale või kuidas tugevamat mustust ohutult eemaldada, on mõistlik tellida professionaalne koristusteenus. Castellest aitab nii suurpuhastuse kui ka regulaarse hoolduskoristusega, kasutades puhastusvahendeid läbimõeldult ja vastavalt tööle.
Küsi pakkumist ja leiame sinu kodule ohutu ning sobiva koristuslahenduse!