Puhastusaine valimine ei peaks käima ainult selle järgi, mis pudelil lubab “eemaldab kõik” või “eriti tugev toime”.
Tegelikult on oluline teada, millist mustust puhastatakse ja millise pinnaga on tegemist.
Üks tähtsamaid asju puhastusainete juures on pH.
pH aitab aru saada, kas aine on:
- happeline;
- neutraalne;
- aluseline.
Sellest sõltub, kas aine sobib paremini katlakivi, rasva, seebijääkide, igapäevase tolmu või õrnade pindade puhastamiseks.
Mis on pH?
pH näitab, kas aine on happeline, neutraalne või aluseline.
Lihtsustatult:
- pH alla 7 = happeline;
- pH 7 ümber = neutraalne;
- pH üle 7 = aluseline.
Mida madalam või kõrgem on pH, seda tugevama toimega võib aine olla. Puhastamisel tähendab see, et vale aine võib olla kas liiga nõrk või vastupidi – liiga agressiivne.
Oluline on meeles pidada: tugevam ei tähenda alati paremat.
Vale pH-ga puhastusaine võib rikkuda pinna, jätta plekid, muuta materjali tuhmiks või tekitada ohtliku olukorra, kui seda kasutatakse koos teiste ainetega.
Mis on happeline puhastusaine?
Happeline puhastusaine aitab kõige paremini eemaldada mineraalset mustust.
Näiteks:
- katlakivi;
- roostejäljed;
- veejäljed;
- seebikivi ja mineraalsed setted;
- WC-poti sadestused;
- dušinurga klaasile tekkiv valge kiht.
Seetõttu kasutatakse happelisi aineid sageli vannitoas, WC-s, dušinurgas ja segistite ümbruses.
Aga happeliste ainetega peab olema ettevaatlik.
Mida happeline aine kõige paremini puhastab?
Happeline puhastusaine sobib eelkõige kohtadesse, kus probleem on katlakivi või mineraalne sade.
Näiteks:
- dušiklaas;
- keraamiline kraanikauss;
- WC-pott;
- dušinurga seinad;
- segistite ümbrus;
- kahhelplaadid, kui tootja lubab;
- vannitoa pinnad, mis taluvad happelist puhastust.
Kui dušinurk muutub kiiresti valgeks ja klaasile jäävad veeplekid, on põhjus sageli just katlakivis. Sellisel juhul ei pruugi tavaline üldpuhastusvahend aidata, sest katlakivi vajab teistsugust lähenemist.
Millistele pindadele ei tohi happega läheneda?
Happeline aine ei sobi igale pinnale.
Eriti ettevaatlik tuleb olla järgmiste materjalidega:
- looduslik kivi;
- marmor;
- lubjakivi;
- travertiin;
- betoonpinnad;
- tsementvuugid, kui tootja ei luba;
- emailitud või kahjustunud pinnad;
- messing;
- vask;
- mõned mustad või värvilised segistid;
- õrnad metallviimistlused;
- kaitsekihiga klaasid või eripinnad.
Marmor ja lubjakivi on ise olemuselt kaltsiumipõhised materjalid. Happeline aine võib neid söövitada, muuta pinna tuhmiks või tekitada laigud.
Seega ei ole hea mõte võtta vannitoa katlakivieemaldajat ja kasutada seda kõikjal, kus tundub “must”.
Mis on aluseline puhastusaine?
Aluselised puhastusained sobivad paremini orgaanilise mustuse ja rasva eemaldamiseks.
Näiteks:
- rasv;
- õli;
- toidujäägid;
- köögimustus;
- näpujäljed;
- tugevam üldmustus;
- seebirasv;
- mõnel juhul ka tahm ja nõgi.
Seetõttu kasutatakse aluselisi puhastusaineid sageli köögis, pliidi ümbruses, tööpindadel ja kohtades, kuhu koguneb rasvast mustust.
Mida aluseline aine kõige paremini puhastab?
Aluseline puhastusaine on hea valik siis, kui probleem on rasvane või orgaaniline mustus.
Näiteks:
- pliidi ümbrus;
- köögikapid;
- õhupuhasti välispinnad;
- pritsmed seinal;
- rasvased käejäljed;
- tugevalt määrdunud põrandad;
- mõned tööstuslikumad pinnad, kui tootja lubab.
Köögis ei ole probleem tavaliselt katlakivi, vaid rasv ja toidujäägid. Seetõttu võib happeline aine olla seal vale valik, samal ajal kui sobiv aluseline puhastusaine teeb töö palju paremini ära.
Milliste pindadega peab aluselise aine puhul ettevaatlik olema?
Ka aluseline aine ei sobi igale pinnale.
Ettevaatlik tasub olla näiteks:
- naturaalpuiduga;
- õlitatud või vahatatud puiduga;
- alumiiniumiga;
- värvitud pindadega;
- kõrgläikega köögimööbliga;
- lakitud pindadega;
- tundlike plastpindadega;
- tekstiilidega;
- nahaga;
- pindadega, mille tootja lubab ainult neutraalset puhastust.
Tugev aluseline aine võib eemaldada mitte ainult mustust, vaid ka kaitsekihi.
See tähendab, et pind võib pärast puhastust jääda tuhm, kare või laiguline.
Milleks on neutraalne puhastusaine?
Neutraalne puhastusaine on tavaliselt kõige õrnem ja turvalisem valik igapäevaseks hoolduseks.
See sobib siis, kui ei ole vaja eemaldada tugevat katlakivi ega rasva, vaid pigem:
- tolmu;
- kerget mustust;
- igapäevaseid jälgi;
- põrandaid;
- õrnemaid pindu;
- pindu, mida ei tohi tugeva happe või alusega puhastada.
Neutraalne aine ei tähenda, et see oleks mõttetu või nõrk. See tähendab, et see on mõeldud hoolduseks, mitte tugeva ladestunud mustuse lahustamiseks.
Millal valida neutraalne aine?
Neutraalne puhastusaine on hea valik näiteks:
- igapäevaseks põrandapesuks;
- tolmu ja kerge mustuse eemaldamiseks;
- õrnade pindade hooldamiseks;
- regulaarseks koristuseks;
- pindadele, mille materjali sa ei tea;
- olukorras, kus ei ole kindel, kas hape või alus sobib.
Kui pind on kallis, õrn või tundmatu, on neutraalne aine sageli kõige mõistlikum algus.
Kas puhastamisel on peale happe ja aluse veel muid aineid?
Jah. Puhastusainete maailm ei piirdu ainult happe, aluse ja neutraalse ainega.
Puhastusvahendites võivad olla ka näiteks:
- pindaktiivsed ained;
- lahustid;
- ensüümid;
- desinfitseerivad ained;
- abrasiivsed osakesed;
- lõhnaained;
- kaitseained;
- nanotehnoloogial põhinevad koostisosad.
Igal neist on oma roll.
Mis on pindaktiivsed ained?
Pindaktiivsed ained aitavad mustusel pinnalt lahti tulla ja veega seguneda.
Lihtsalt öeldes aitavad need puhastusainel “märgata” pinda paremini ja mustust lahti siduda.
Neid leidub väga paljudes puhastusainetes, sealhulgas üldpuhastusvahendites, nõudepesuvahendites ja põrandapesuainetes.
Pindaktiivsed ained on põhjus, miks puhastusaine ei ole lihtsalt “vesi pudelis”.
Mis on lahustid?
Lahustid aitavad lahustada teatud tüüpi mustust.
Näiteks:
- rasv;
- liimijäägid;
- markerijäljed;
- mõned plekid;
- õlised jäägid.
Lahustitega peab olema ettevaatlik, sest need võivad kahjustada plastikut, värvi, lakki või teatud viimistlusi.
Kõik lahustid ei sobi koduseks kasutamiseks ja neid ei tohiks kasutada ilma juhendit lugemata.
Mis on ensüümidega puhastusained?
Ensüümidega puhastusained aitavad lagundada orgaanilist mustust.
Neid kasutatakse sageli seal, kus on:
- toidujääke;
- rasva;
- lõhnu;
- lemmikloomadega seotud plekke;
- tekstiilide või vaipade mustust.
Ensüümid ei tööta alati kohe hetkega. Mõnikord vajavad need mõjuaega ja õiget kasutustingimust.
Mis on desinfitseerivad ained?
Desinfitseeriv aine ei ole sama asi mis puhastusaine.
Puhastamine eemaldab mustuse, tolmu ja osa mikroobe pinnalt. Desinfitseerimine tähendab, et kasutatakse keemilist toodet mikroobide hävitamiseks. Puhastamine eemaldab mustuse ja mikroobid pinnalt, desinfitseerimine aga kasutab kemikaale allesjäänud mikroobide hävitamiseks.
Desinfitseerimist ei ole vaja teha igal pool ja kogu aeg.
Kodukoristuses on tihti tähtsam kõigepealt pind korralikult puhtaks saada.
Kui desinfitseerivat ainet kasutatakse, tuleb eriti hoolikalt järgida etiketti, mõjuaega, lahjendust ja ohutusnõudeid.
Miks klooriga tuleb olla eriti ettevaatlik?
Kloori või valgendit sisaldavad tooted võivad olla desinfitseerimisel tõhusad, aga neid ei tohi kasutada läbisegi teiste puhastusainetega.
Majapidamisvalgendit ega desinfitseerivaid aineid ei tohi segada teiste puhastus- või desinfitseerimisvahenditega, sest võivad eralduda väga ohtlikud aurud. Tervishoiuamet rõhutab samuti, et valgendit ei tohi segada ammoniaagi, hapete ega teiste puhastusvahenditega.
See tähendab, et klooriga toodet ei tohi kasutada koos:
- äädikaga;
- katlakivieemaldajaga;
- happelise WC-puhastusvahendiga;
- ammoniaaki sisaldava vahendiga;
- teiste tugevate puhastusainetega.
Mis on abrasiivsed puhastusained?
Abrasiivne puhastus tähendab, et mustust eemaldatakse mehaaniliselt hõõrudes.
Näiteks võivad abrasiivsed olla:
- puhastuspastad;
- küürimispulbrid;
- karedad svammid;
- puhastuskivid;
- metallkäsnad.
Abrasiiv võib olla kasulik tugeva mustuse puhul, aga see võib ka pinda kriimustada.
Eriti ettevaatlik peab olema:
- klaasi;
- kõrgläikega mööbli;
- roostevaba terase;
- segistite;
- akrüülvannide;
- dušiklaasi;
- lakitud pindadega.
Kui pind on juba kriimustatud, koguneb sinna edaspidi mustus veel kergemini.
Mis on nanopuhastusained?
Nanopuhastusainete all mõeldakse tavaliselt tooteid, kus kasutatakse väga väikseid osakesi või pinnale jäävat kaitsvat kihti, mis peaks aitama mustusel, veel või katlakivil halvemini kinnituda.
Neid kasutatakse mõnikord näiteks:
- klaaspindadel;
- dušiklaasidel;
- keraamilistel pindadel;
- roostevabal terasel;
- kaitsekihtide loomiseks.
Oluline on aru saada, et “nano” ei tähenda automaatselt paremat ega igale pinnale sobivat.
Nanotoote puhul tuleb eriti jälgida:
- millele toode on mõeldud;
- kas pind peab enne olema täiesti puhas;
- kas pind peab olema kuiv;
- kui kaua kaitsekiht kestab;
- kas seda võib hiljem tavaliste puhastusainetega pesta;
- kas tugev hape või alus võib kaitsekihi eemaldada.
Kui nanokaitse on valesti peale kantud, võib tulemus jääda ebaühtlane või triibuline.
Miks professionaal ei vali ainet juhuslikult?
Professionaalne koristaja ei vaata ainult seda, kas pind on “must”.
Ta mõtleb läbi:
- mis tüüpi mustusega on tegemist;
- kas mustus on rasvane, mineraalne või orgaaniline;
- kas pind talub happelist puhastust;
- kas pind talub aluselist puhastust;
- kas piisab neutraalsest ainest;
- kui kaua aine võib mõjuda;
- kas pind tuleb loputada;
- kas aineid võib samas ruumis järjest kasutada;
- milliseid kaitsevahendeid on vaja.
Just see on üks põhjus, miks professionaalse koristusteenuse tellimine võib olla mõistlik.
See ei ole ainult aja kokkuhoid.
See aitab vähendada ka riski, et vale aine rikub pinna või tekitab tervisele ohtliku olukorra.
EPA Safer Choice programm hindab puhastustoodete koostisosi ja aitab leida ohutuma valikuga tooteid; sellised märgised on üks viis, kuidas tarbija saab toote valikul teadlikum olla.
Kuidas kodus lihtsamalt otsustada?
Kui sa ei ole kindel, millist ainet kasutada, aitab lihtne loogika:
Katlakivi ja mineraalne sade
→ pigem happeline aine, kui pind seda talub.
Rasv ja köögimustus
→ pigem aluseline aine, kui pind seda talub.
Igapäevane tolm ja kerge mustus
→ neutraalne aine.
Õrn või tundmatu pind
→ neutraalne aine või küsi nõu.
Väga tugev mustus või tundlik pind
→ parem mitte katsetada, vaid küsi professionaalilt abi.
Kokkuvõte
Puhastusaine valimisel ei ole kõige olulisem see, kui tugev aine on.
Oluline on, kas aine sobib:
- mustuse tüübile;
- pinnale;
- kogusele;
- mõjuaegadele;
- ohutusnõuetele.
Happeline aine aitab hästi katlakivi ja mineraalse mustuse vastu.
Aluseline aine aitab paremini rasva ja orgaanilise mustuse vastu.
Neutraalne aine sobib igapäevaseks hoolduseks ja õrnematele pindadele.
Lisaks on olemas pindaktiivsed ained, lahustid, ensüümid, desinfitseerijad, abrasiivid ja erinevad kaitsekihid, sealhulgas nanotooted.
Kui sa ei ole kindel, millist puhastusainet kasutada, on parem mitte katsetada mitme ainega järjest. Castellest aitab valida õige lähenemise nii suurpuhastuse kui ka regulaarse hoolduskoristuse puhul, et kodu oleks puhas, pinnad hoitud ja koristamine ohutu.