Kui tihti peaks tegelikult kodu koristama?

koristusnõuanded

Kui tihti peaks tegelikult kodu koristama?

Kodu korrashoid ei tähenda seda, et kõik peab iga päev ideaalselt puhas olema.

Palju olulisem on see, et mustus ja segadus ei jõuaks kuhjuda nii kaugele, et koristamine hakkab tunduma suure ja väsitava tööna.

Tegelik vastus küsimusele “kui tihti peaks kodu koristama?” sõltub mitmest asjast:

  • kui suur on kodu;
  • mitu inimest seal elab;
  • kas kodus on lapsi või lemmikloomi;
  • kui palju süüa tehakse;
  • kas kodus töötatakse;
  • kui tundlikud on pereliikmed tolmu või allergeenide suhtes.

Aga on olemas lihtne loogika: mõned asjad vajavad tähelepanu iga päev, mõned kord nädalas ja mõned ainult aeg-ajalt.

Iga päev: väikesed tegevused, mis hoiavad kodu kontrolli all

Igapäevane koristamine ei pea tähendama suurt koristusringi.

Piisab väikestest tegevustest, mis takistavad segaduse kuhjumist.

Näiteks:

  • köögitasapinna kiire üle pühkimine;
  • nõude masinasse panek või kraanikausi tühjendamine;
  • söögilaua puhastamine;
  • prügi väljaviimine, kui prügikast on täis;
  • riiete põrandalt või toolilt ära panemine;
  • nähtavate purude ja mustuse eemaldamine.

Need on tegevused, mis võtavad sageli ainult 5–10 minutit, aga muudavad kodu tunde kohe rahulikumaks.

Kui iga päev midagi väikest teha, ei teki nädalavahetuseks tunnet, et kõik on jälle käest läinud.

Kord nädalas: kodu põhikoristus

Enamiku kodude puhul on mõistlik teha kord nädalas tavapärane põhjalikum koristus.

See ei ole veel suurpuhastus, vaid tavaline hoolduskoristus.

Kord nädalas võiks teha näiteks:

  • tolmu võtmine nähtavatelt pindadelt;
  • põrandate tolmuimejaga puhastamine;
  • põrandate niiske pesu;
  • vannitoa ja WC puhastus;
  • valamute ja segistite puhastamine;
  • köögipindade põhjalikum puhastus;
  • peeglite ja klaaspindade üle käimine;
  • voodipesu vahetamine vastavalt vajadusele.

Kui kodus elab rohkem inimesi, on lemmikloomad või tehakse palju süüa, võib kord nädalas koristamisest jääda väheks. Siis võib olla parem teha osa töid 2 korda nädalas.

Köök vajab kõige sagedamini tähelepanu

Köök on kodus üks kiiremini määrduvaid kohti.

Seal tekib korraga:

  • rasvapritsmeid;
  • toidupuru;
  • plekke;
  • lõhnu;
  • musti nõusid;
  • tolmu ja niiskust.

Kui köögipindu harva puhastada, muutub hilisem koristamine palju raskemaks.

Hea reegel on lihtne:

köögitasapind ja pliidi ümbrus võiksid saada kiire puhastuse iga päev või vähemalt pärast suuremat söögitegemist.

See ei pea olema põhjalik pesu. Sageli piisab niiskest lapist ja sobivast puhastusvahendist.

Vannituba: kord nädalas on miinimum

Vannituba vajab regulaarset hooldust, sest seal on korraga niiskus, seep, katlakivi ja bakterid.

Kord nädalas võiks puhastada:

  • WC-poti;
  • valamu;
  • segistid;
  • dušiala;
  • peegli;
  • põranda;
  • nähtavad katlakivijäljed.

Kui vannituba kasutab mitu inimest, võib dušiala ja valamu vajada puhastamist sagedamini.

Katlakivi puhul on eriti oluline järjepidevus. Kui veepritsmed ja seebijäägid jäävad klaasile või segistitele pikalt seisma, tekivad tugevamad jäljed, mida on hiljem keerulisem eemaldada.

Tolm: kui tihti seda võtta?

Tolmu kogunemine sõltub palju kodust.

Kui kodus on palju tekstiile, avatud riiuleid, lemmikloomi või õuest tulevat mustust, tekib tolmu kiiremini.

Üldine soovitus:

  • nähtavad pinnad: kord nädalas;
  • riiulid ja dekoratiivesemed: vastavalt vajadusele;
  • kõrged pinnad, lambid ja uksepealsed: kord kuus või paari kuu tagant.

Kui kellelgi kodus on allergiad, astma või tundlikkus tolmu suhtes, tasub tolmu võtta sagedamini ja kasutada niisket mikrokiudlappi, mitte lihtsalt kuiva tolmuharja.

Põrandad: sõltub kodu kasutusest

Põrandaid ei pea igas kodus iga päev pesema.

Aga tolmuimejaga puhastamine võiks toimuda regulaarselt.

Näiteks:

  • väike kodu, 1–2 inimest: 1 kord nädalas;
  • pere lastega: 1–2 korda nädalas;
  • lemmikloomadega kodu: vajadusel mitu korda nädalas;
  • esik ja köök: sagedamini kui magamistuba.

Esik määrdub tavaliselt kõige kiiremini, sest sinna jõuab õuest liiv, tolm ja niiskus.

Kui esikut regulaarselt puhastada, kandub vähem mustust edasi ülejäänud koju.

Mida ei pea iga nädal tegema?

Kõike ei pea kogu aeg põhjalikult puhastama.

Näiteks need tööd võivad jääda harvemaks:

  • akende pesu;
  • kapipealsete ja kõrgete pindade puhastus;
  • külmkapi põhjalik puhastus;
  • ahju puhastus;
  • garderoobi korrastamine;
  • diivani ja pehme mööbli süvapuhastus;
  • vuugivahede põhjalikum puhastus;
  • katlakivi sügavam eemaldus.

Need kuuluvad pigem hooajalise koristuse või suurpuhastuse alla.

Kui tihti teha suurpuhastust?

Suurpuhastust ei pea tegema iga kuu.

Tavaliselt piisab sellest, kui teha põhjalikum koristus:

  • 1–2 korda aastas;
  • enne või pärast kolimist;
  • pärast remonti;
  • enne külaliste või tähtsama sündmuse tulekut;
  • siis, kui kodu on pikemalt korrast ära olnud.

Suurpuhastus aitab eemaldada mustuse kohtadest, kuhu tavakoristuse ajal sageli ei jõuta.

Näiteks:

  • kapipealsed;
  • liistud;
  • uksed ja uksepiidad;
  • valgustid;
  • raskemini ligipääsetavad nurgad;
  • vannitoa katlakivi;
  • köögi rasvajäägid;
  • mööbli alused ja tagused.

Pärast suurpuhastust on kodu lihtsam korras hoida, eriti kui sellele järgneb regulaarne hoolduskoristus.

Millal on mõistlik tellida koristusteenus?

Koristusteenus ei ole ainult siis vajalik, kui kodu on väga must.

Sageli tellitakse koristaja hoopis selleks, et säästa aega ja hoida kodu järjepidevalt korras.

Koristusteenus võib olla hea lahendus, kui:

  • töö ja pere kõrvalt ei jää koristamiseks aega;
  • kodu läheb kiiresti sassi;
  • tahad nädalavahetusel puhata, mitte koristada;
  • vajad abi põhjalikuma koristusega;
  • soovid, et kodu oleks regulaarselt korras;
  • tahad enne regulaarset koristust teha põhjaliku suurpuhastuse.

Kui kodu on pikemalt hooldamata olnud, on sageli mõistlik alustada suurpuhastusest ja jätkata seejärel hoolduskoristusega.

Nii ei pea iga kord nullist alustama.

Lihtne koristusgraafik kodu jaoks

Kui tahad kodu lihtsamalt korras hoida, võid kasutada sellist jaotust.

Iga päev:

  • köögipindade kiire puhastus;
  • nõud ära;
  • asjad tagasi oma kohale;
  • prügi vajadusel välja.

Kord nädalas:

  • tolmu võtmine;
  • põrandate puhastus;
  • vannitoa ja WC puhastus;
  • köögi põhjalikum üle käimine;
  • peeglid ja nähtavad klaaspinnad.

Kord kuus:

  • uksed ja lülitid;
  • kapipealsed;
  • raskemini ligipääsetavad nurgad;
  • põhjalikum vannitoa või köögi puhastus.

1–2 korda aastas:

Kokkuvõte

Kodu ei pea olema iga päev täiuslik.

Oluline on, et koristamine ei muutuks nii suureks tööks, et seda hakatakse edasi lükkama.

Kõige paremini toimib lihtne süsteem:

  • iga päev natuke;
  • kord nädalas tavakoristus;
  • aeg-ajalt põhjalikum suurpuhastus;
  • vajadusel regulaarne abi koristajalt.

Kui tunned, et kodu korrashoid võtab liiga palju aega või suurpuhastus tundub liiga mahukas, saab Castellest aidata nii ühekordse suurpuhastusega kui ka regulaarse hoolduskoristusega. Küsi pakkumist ja leiame sinu kodule sobiva lahenduse.